1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama
[20] Mõisasüdant hakati välja ehitama suuremas osas 19. sajandi lõpul. Enamik kõrvalhooneid on ehitatud maakivist. Mõisa viimane omanik Hans von Benckendorff lasi 1915. aastal ehitada esindusliku lossilaadse peahoone, mis loodi kümmekond aastat varem maha põlenud historitsistliku puithoone asemele ehitusmeister Nazimovi käe all. 1970. aastatel lisati hoonele mahukas juurdeehitis. [7] Kahe sihvaka ja kõrge torniga ning tiheda jaotusega akendega lossilikus hoones on tunnetatav romantiline lähtumine keskaegsest linnusarhitektuurist. Samas on hoonel ka palju neogooti ja geomeetrilise juugenstiili elemente - astmikviilud, sakmelised tornitipud, 14 väikeste ruutudega aknad jms. Hoone on põhiosas kahekorruseline, v.a parempoolne ühekorruseline ots ning vasakul asetsev veranda. Samas tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline. [20]
annaabi.ee 
