Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane. Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi.
Kõik haarasid relvad, Tambet sai raskelt haavata, võitlus oli väga ebavõrdne. Jaanuse sulastest ei olnud rüütlitele vastast. Lõpuks taganes Jaanus majja, sulased olid hukkunud, isa lamas raskelt haavatuna maas. Saksad süütasid talu põlema, et Jaanust välja suitsetada. Vaene Maanus jäi leekidesse lõksu ja põles ära. Osa lossihärradest arvas, et põles Jaanus. Veel kaua valvasid lossihärrad varemete juures, et ega Jaanus kuskilt välja ilmu. Lõpuks seoti Tambet kinni ja veeti lossikeldrisse kongi. 1343 aasta kevad. Ühel pilvisel ööl jüriööl peatus üksik ratsamees Tallinna lähedal kõrgel künkal. Kaugel kiirgasid Lodijärve lossi valgustatud aknad. Ratsanik võttis kuue alt tõrvalondi välja, süütas selle põlema ja tõstis selle üles. Ümberringi, kus silm seletas, vilkusid talle vastuseks tulesilmad ja kustused siis. Viimaks kustus ka künkal tulelont. Nüüd sündis see, et eemal üks mõis süttis ja see tuli enam ei kustunud
taevas, pappide paradiis, võ oraste kullaauk, aga talupoegade põgu.» Rõujate leeri peamiseks esindajaks on jutustuses Lodijäve noor feodaal Oodo von Raupen, kelle kujus tõpäaselt väjendub rü utlite julmus, übus ja näu- 444 sus. Tema «rü utliomadused» ilmnevad juba lapsepõves, põjustades riiu ja kokkupõke Jaanusega; aastatega tulevad need omadused jäjest selgemini esile. Oma väivallategudele paneb lossiisand krooni vaba Metsa talu häitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Rõujate mitmesuguseid negatiivseid jooni näme ka teiste rü utlite, Oodo kaaslaste kaudu. Põguse ja terava irooniaga kujutab Bornhöe jutustuses rõujate koeralikult alandlikku, salakavalat ja alatut käilast Lodijäve kupja näl, kes on allasurutud rahva õl vaenlane. Kuid rahvas pole veel unustanud oma endist priiust, kätemaksumõe elab edasi nagu tulesäe tuha all, et kord puhkeda võmsaks leegiks. Vana Vahur, kes tundis
annaabi.ee 
