kasutades gaaside kineetilist teooriat. Esimest korda seostas leitud arvu Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Viimast nimetust kasutatakse ka tänapäeval, kuid sageli eristatakse Avogadro arvu, mis on dimensioonita ühik, ja Avogadro konstanti, mille dimensioon on mol1. Avogadro arvu ja Avogadro konstandi arvväärtused langevad kokku. Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL. Loschmidti arvu all on siiski mõeldud ka aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris (ligikaudu 2,687 · 1019). Et arvutada aineosakeste arvu N antud ainehulgas n, kasutatakse valemit N = Na*n. Avogadro konstant Na seob omavahel ka mitmeid teisi konstante. Näiteks gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = Na* k , Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = Na* e.
· Makro- ja mikromaailm. o Makroparameetrid: temperatuur, rõhk, tihedus, jõud, mehhaaniline töö, energia jne. o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne. · Aatomite ja molekulide mõõtmed. o Vesiniku molekuli diameeter 0,23 nm. Rasketel metallidel läbimõõt ligikaudu 1 nm. Võrdluseks - udupiisa läbimõõt 1000 nm. · Avogadro arv, Loschmidti arv. o Avogadro seadus: samades tingimustes (temperatuur, rõhk) sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu gaasimolekule. o NA = 6,02· (molekuli mooli kohta). o Loschmidti arv: 2,69· molekuli (ühes cm³). · Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. o p = 1/3 m n v² , m- ühe osakese mass, n- osakeste kontsentratsioon, v²- kiiruse ruudu keskmine.
1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 mm Hg Aine hulk, µ: Ühikuks on mool. 1 mool on aine hulk, milles on sama palju molekule, kui 0.012 kg süsinikus aatomeid. NB! Iga aine 1 moolis on alati sama palju molekule. 1 moolis on Avogadro arv molekule. N A =6.02*1023 Molaarmass, M on ühe mooli aine mass. Molaarruumala, Vm ehk ühe mooli gaasi ruumala (normaaltingimustes ehk T = 273 K, p = 1 atm) Vm =22,4 dm3/mol Igas kuupmeetris gaasis on normaaltingimustel 2.69*1025 molekuli. See on Loschmidti arv. Gaaside segu: Tihti tegu mitme gaasi seguga. Nt. kuiva õhu koostis, 1 moolis: 0.78 mooli lämmastikku (N2 ) 0.21 mooli hapniku (O2 ) 0.009 mooli argooni (Ar) 0.0004 mooli süsinikdioksiidi (CO2 ) jm Hõredate gaaside puhul (ideaalne gaas) eeldame, et molekulid ei ole üksteisega vastastikmõjus (v.a. elastsed põrked), seega iga gaasisegu koostisosa saab vaadelda eraldi. Oluline nt atmosfääri puhul. Termodünaamika
Seega on iga aine 5 1 moolis ühepalju molekule. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks NA = 6,021023 mool-1. N Ainehulk = N , kus N on molekulide arv ainekoguses. A Molaarmass M = NAm0 ja molaarruumala normaaltingimustel (t = 0°C ja p = 101325 Pa) VM = 0,0224 m3/mol. Igas kuupmeetris gaasis on normaaltingimustel 2,691025 molekuli. Seda arvu nimetatakse Loschmidti arvuks NL. 4.2.2. Ideaalse gaasi isoprotsessid pV Ideaalse gaasi korral on = const . Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral T universaalseks gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K. Suvalise gaasikoguse korral pV = (m/M)RT , kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaalne gaasikonstant, T gaasi absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides.
Vihjed: Maa telg on pöörlemistasandi suhtes kaldu, lumi on hea soojuskiirguse peegeldaja, päevapikkused on erinevad. · Kui läänest läheneb madalrõhkkond, siis tuul võib puhuda idast. Miks? Vihje: õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Kas õhurõhu langus põhjustab õhuniiskuse suurenemist või vastupidi, õhuniiskuse suurenemine põhjustab õhurõhu langust? Vihjed: kindel kogus gaasi sisaldab jääval temperatuuril ühesuguse arvu molekule (Loschmidti arv); vee molekulkaal on väiksem kui õhu molekulkaal. · Milles seisneb "kasvuhoone efekt" ? Vihjed: kasvuhoone klaas laseb läbi päikesevalgust; päikesevalguse energia muundub soojusenergiaks; klaas laseb soojuskiirgust halvasti läbi; atmosfääris olev süsihappegaas ja veeaur toimivad sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev?
võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Seega on iga aine 1 moolis ühepalju molekule. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks NA = 6,021023 mool-1. N Ainehulk = N , kus N on molekulide arv ainekoguses. A Molaarmass M = NAm0 ja molaarruumala normaaltingimustel (t = 0°C ja p = 101325 Pa) VM = 0,0224 m3/mol. Igas kuupmeetris gaasis on normaaltingimustel 2,691025 molekuli. Seda arvu nimetatakse Loschmidti arvuks NL. 7.6.2. Ideaalse gaasi isoprotsessid Ideaalse gaasi korral on selle rõhk, ruumala ja temperatuur kindlal viisil seotud: pV = const . Konstanti nimetatakse ühe mooli gaasi korral universaalseks T gaasikonstandiks R , mille arvuline väärtus on 8,31 J /mol.K. Suvalise gaasikoguse korral pV = (m/M)RT = RT, kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaalne gaasikonstant, T gaasi absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides.
annaabi.ee 
