avanesid tänava poole ega püüdnud end muust maailmast eraldada nagu gooti elumajad. Kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku LEON BATTISTA ABERTI (1404- 1472) on seotud uue balazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Skulptuur hakkas 15 sajandil taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello.
kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha Jüri San Michele kirikus Firenzes, populaarseim: pronksist Taaveti kuju Medicite lossis, reljeefkunsti meistriteos: Lauljate tribüün Firenze toomikirikus, ratsaskulptuur: Gattamelata ratsaskulptuur (esimene pärast antiiki; sai alguse); Verrocchio kullassepp ja maalija; kuulsaim töö: taaveti pronksfiguur (NB! Esimene mis oli vaadeldav igast küljest); tööd: Pietro ja Giovanni Medicite hauamonument San Lorenso kirikus; perekond della Robiad, Luca della Robia elustas majoorika tehnika (põletatud värvitus savi); Kõrg-renessanss: ainus meister Michelangelo; tugev nii skulptuuris, arhit. ja maalis; Taaveti figuur Firnezes tuntuim alastifiguur (enamasti naisfiguurid); lõi Pieta; raskeim: Medicite hauakabeli täiendamine Juliano hauamon. ja Lorenzo Medichi hauamon.; tuntumad: öö, päeva, hommiku ja õhtu figuurid; kõige majesteetlikum: Moosese figuur (kui Mooses
annaabi.ee 
