kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seisukorras ja tõi vähe sisse, kolis ta koos emaga Nottinghami. Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naise Lady Caroline Lambiga, mis põhjustas seltskondliku skandaali
Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Britannial ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Alamkojas on 659 kohta, Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil - oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat loetakse valituks. Valitsuse poolt reformitavas Ülemkojas ehk Lordidekojas vähendatakse päriliku tiitliga aadlikke osakaalu ja suurendatakse eluajal tiitli omandanute osakaalu. Juunis 2000 oli Lordidekojas 695 liiget, nende hulgas oma tiitli pärinud aadlikud (92), eluajal tiitli omandanud aadlikud (577) ja Inglise kiriku tippvaimulikud (26). Seaduseelnõu peab heakskiidu saama mõlemas parlamendikojas, misjärel kiidab selle heaks monarh, alles seejärel omandab akt seaduse jõu
Iirimaa). Riigikeel on inglise keel ja Walesis kõmri, Sotimaal gaeli ja P-Iirimaal iiri keel, Rahaühikuks Inglise nael (GBP). Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, riigipea on päritava võimuga kuningas või kuninganna, kelle osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb ülemkojast e. Lordidekojast (751 kohta) ja 646-kohalisest alamkojast e. Kogukondadekojast. Lordidekojas on 90 pärilikku liiget ja mittepärilikud liikmed nimetab monarh; alamkoja liikmed valib enamusvalimistel rahvas. Poliitiliselt on olulisem alamkoda, ülemkoda võib seaduseelnõude vastuvõtmist edasi lükata. Suurbritannias on mitmeparteisüsteem; juhtivad erakonnad on Leiboristlik Partei ja Konservatiivne Partei. Valitsusjuht on monarhi poolt nimetatud peaminister ja valitsus on vastutav alamkoja ees. Ühtse dokumendina kirjutatud põhiseadust pole, selle asemel on põhiseaduslikud aktid,
annaabi.ee 
