*1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse
Mõlemad kuningad üritasid Prantsusmaa eeskujul riiki valitseda absolutistlikult, ent läksid seejuures tülli parlamendiga, sest üritasid ilma viimase nõusolekuta kehtestada makse. 1640 oli Carles I sunnitud vahepeal laiali saadetud parlamendi (nn Pikk parlament, 1640 - 1648) taas kokku kutsuma, et saada enesele toetust Šotimaal puhkenud mässu mahasurumiseks. Tollane parlament koosnes kahest kojast: Ülemkojast (ing k House of Lords – Lordidekoda), kuhu kuulusid päritavate kohtadega kõrgaadlikud ja vaimulikud ning Alamkojast (ing k House of Commons), mille valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meestest. Parlamendi ja kuninga vastasseis maksuküsimustes ning kuninga ja parlamendi volituste suuruses kasvas üle kodusõjaks (1642 – 1648). Kodusõjas kandus sõjaline ülekaal parlamendi sõjaväe poolele (nim ümarpead), milles olulist rolli
võtta kriminaalvastututusele (mõnel pool - kohtulikule vastutusele). Parlamendi juriidilise laadi tunnuseid: 1) deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid valinud rahva esindajatena, st nad on spetsiifilise avalikõigusliku volitusega isikud esindusmandaadiga (välja arvatud mõnes parlamendis ülemkodade liikmed pärilikult või muul alusel - näiteks Inglismaa parlamendi Lordidekoda); 2) parlament on avalik-õiguslik kolleegium, mitte korporatsioon - raha mida ta kasutab on riigi raha ja tuleb riigieelarvest; 3) parlament kui rahva valitud liikmete kolleegium kuulub mitte eraõiguse, vaid avalikõiguse valdkonda, sest ta on rahva valimisvolituse alusel esmane, tuletatud kõrgem võim riigis; 4) parlament on alaline legaalsel alusel valitav institutsioon;
annaabi.ee 
