indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes
Jekaterina Gorohhova 03.11.2011 17.11.2011 · Eesmärk Selle laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu ja metallitüki massi mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolikalt destilleeritud veega. Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse
▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks õhumulle (õhumulli korral avasime keeduklaasi kohal kraani, et õhk saaks väljuda) ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3
3 3 5 1,5 Neljandasse kolbi andis õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täitsime peaaegu mõõtejooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisasime spaatlitäie naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimuide tekke vältimiseks. Seejärel täitsime kolvid foonilahusega mõõtejooneni, loksutasime ja jätsime 15 minutiks seisma. Elektrolüüseri täitsime polarografeeritava lahusega, eelnevalt loputasime elektrolüüserit elavhõbeelektroodi antud lahusega kolm korda. Lahuse pind peab olema 10-15 mm kõrgemal tilkelektroodi otsast. Elavhõbetilkelektroodi elavhõbeda reservuaari tõstetakse statiivil üles. Seejärel saime pinge-voolutugevuse kõver ehk normaalpolarogrammi, mille astmeid nimetatakse polarograafilisteks laineteks. Voolutugevuse järsk suurenemine iseloomustab olukorda, kus tilkelektroodi potentsiaal
Infektsiooni riski vähendamiseks kanüüliplaastri peal ning dokumentatsioonis kirjutatakse kanüüli paigaldamise kuupäev ja kellaaeg. Need tegevused olid tehtud haiglas ja sellest räägib 21 ka teaduspõhine allikas. Haiglas jälgisime kanüüli piirkonda põletikutunnuste suhtes. Iga 72 kanüül vahetatakse. Ravimite manustamisel haiglas järgisime a- ja antiseptika reegleid. Loputasime kanüüli enne ja peale ravimite manustamist 0,9% NaCl lahusega. Nõustun kõikide teostatud tegevustega kuna nad on väga tähtsad infektsiooni ennetamisel. Kui infektsiooni tunnused on ilmunud, tuleb kanüül kohe eemaldada. Järgmiseks õendusprobleemiks oli verejooksu teke oht operatsioonihaava lahknevusest. Ennetamiseks andsime patsiendile teada, et esimestel päevadel peale operatsiooni tuleb vältida liigset füüsilist koormust
annaabi.ee 
