Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo, opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine. Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad.
Hübriidi rakud kasvatatakse HAT söötmel, toimub HPRT+ ja TK+ rakkude selektsioon. Pärast inimese kromosoomide kadumisest on võimalik selgeks teha kus kohas asuvad TK+ ja HPRT+ geenid. Geneetilist kromosoomikaarti - koostatakse iga homoloogiliste kromosoomide paari jaoks. Aheldusgruppe nummerdatakse järjestikku, nende avaldumise kohaselt. Peale grupi numbri tähistatakse tsentromeeri asukoht ning mutantsete geenide nimetusi, nende vahemaad morganiidides ühest kromosoomi lopust, mida vaadeldakse null punktina. 70. Geenide geneetiline ja füüsiline kaugus. Hiid- e. polüteensed kromosoomid. Enamasti toimub pikemate kromosoomide vahel rohkem ristsiirdeid kui lühemate vahel. Seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Rekombinantide analüüs võimaldab määrata geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte füüsilisi kaugusi. Piirkonnad,