optiline eraldamine (vastavalt materjali optilistele omadustele transporditakse materjal transportööriga üle valgustatud ala) 2. Tihendamine (prügipressid) – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. 3. Purustamine ja pressimine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. 4. Pakkimine 19. Jäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: Keemilised meetodid – kas. eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks. Termilised meetodid - põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat
tugevusega minema. Ka purustamine ja pressimine – masinkäitluseks või lõppladestuseks (põletamiseks) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealsel ladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine 19. Olmejäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine uputamine veekogudesse, s.h. merre põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: mehaanilised meetodid termilised meetodid -Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat
üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus;
üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine — jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus;
soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepeal selle ladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine 19.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp- käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid.
eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus;
optilistele omadustele (värv, läbipaistvus, eredus, nähtavus) tunneb optiline "silm" materjali ära ja lülitab sisse puhuri, mis puhub materjali transportöörilt õige tugevusega minema. Lihtsa värvusseparaatori skeem on toodud joonisel Täiendavateks eeltöötlemise meetoditeks on purustamine ja pressimine, mida rakendatakse sõltuvalt jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel.