rinnaahistus.Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine") ! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel. Südamelihase infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Südame isheemiatõve korral on verevarustus mingis pärgarteris vähenenud ja seetõttu tekivad valud rinnus (stenokardia). Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge.
vastu tuult minnes. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda. Ataki ajal on pulss kiirenenud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Iiveldus, nõrkus, pearinglus. Higistamine. Õhupuudustunne ja südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine"). Südamelihase ehk müokardi infarkt tekib tavaliselt ühe südame veresoone ehk pärgarteri või selle haru sulgusest trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. See on äkki tekkiv tugev valusööst rinnus, millega kaasneb sageli surmahirm, Verevarustuse katkemise tõttu tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Miks tekib südamelihase infarkt? Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on
annaabi.ee 
