uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
Finnide või fennidena olid saamid tuntud ka viikingitele. 13. sajandi Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse teoses ,,Gesta Danorum" räägitakse taas finnidest ja ka ,,suusatavatest" finnidest. Prokopius ja Paulus Diaconus mainivad ,,kahte Lapimaad", milles on nähtud viidet saamide asumisele Laadoga lähistel. Venemaale kuulunud aladel on 11. sajandist ning Rootsi-Soome aladel 13. ja 14. sajandist alates saamide kohta käibel olnud nimetus laplased (rootsi lappar, soome lappalaiset , vene lopari). Sarnaselt paljudele teistele põlisrahvastele on pärast Teist maailmasõda vana enesenimetuse kasutusele võtnud ka saamid. ASUALA Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala, osa ajaloolisest Saamimaast, ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300-
annaabi.ee 
