U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas U, et nõuet ei ole varem loovutatud. U ühendas ehituse käigus L-lt ostetud ehitusmaterjali kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist. 1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1. Võlasuhe 1.1. Kas leping on sõlmitud
Sellisel juhul täidab seda rolli võlgnik ise. 10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal Võlgadest vabastamise menetluse tingimused: võlgnik peab tegema kõik endast sõltuva, et tegeleda kasumliku tegevusega (töötama või vähemalt otsima tööd) võlgnik peab oma sissetuleku arvel rahuldama võlausaldaja nõudeid. Võib endale jätta kuni 25% (kui kohus ei määra teisiti). * Nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ( 173 lg 3). * Kui nõuded on ainult töötasu, siis vaadata 173 lg 4 koos lg 5: kõigepealt tuleb eralda see, millele sissenõuet üleüldse pöörata ei saa (alampalk?? vt TMS-ist). Ülejäänud rahast siis 25%. * Kui saab pärandi, siis võib sellest poole jätta endale ( 173 lg 6). 38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
VÕS § 164 lg 1 nõude loovutamise eeldusteks on: 1. Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel 2. Nõude olemasolu 3. Nõude määratletavus 4. Nõue on üleantav VÕS § 164 lg 1 eelduste kontroll: 1. RKTKo 3-2-1-57-99 on kirjas, et nõude loovitamise leping peab VÕS § 11 lg 3 olema sõlmitud samas vormis, milles pidi olema nõude aluseks olev leping. 2. VÕS § 170 järgi loetakse nõue loovutatuks vaatamata sellele, et tegelikult nõuet üle ei antud või kui loovutamine ei ole kehtiv juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Sama kehtib ka siis, kui kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta andnud välja dokumendi ja uus võlausaldaja esitab selle dokumendi võlgnikule. Sellega kaitstakse õigusnäivust võlgniku suhtes ja uus võlausaldaja omandab algselt mitteeksisteerinud nõude