arv suureneb. PERIOOD Väheneb, sest elektronide liitjad hoiavad väliskihi elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadius. ANIOON- LIIDAB Aniooni raadius suurem kui elemendi
· Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi
Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS . B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis. Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT. Tulemuseks metallioksiid. Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all. Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe
Tänapäeval on sundeksemplaride kogumise peamisi eesmärke teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse. Sundeksemplari seaduses määratletakse sundeksemplari: · kogumise eesmärk ja ülesanded · sundeksemplari objekt teaviku laad · loovutajad · arv/arvud (kui laaditi erinev) · loovutamise tähtaja ja saatmise kulud · saajad (saajad ka sundeksemplaride arvu vähendamisel) · saaja kohustused · nõuded sundeksemplaride üleandmisel · ja vastutus sundeksemplari seaduse nõuete rikkumisel · ning seaduse rakendumise aeg. Loovutamise tahtaeg ja kulud - Trukiste, auviste voi elektrooniliste teavikute
annaabi.ee 
