terrmeri). Tinglikult riigi terr: riigi lipu all sõitvad laevad, riigi registrisse kant õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6): Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus. Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe. Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul. Riigi poolt. Põlisel haldamisel tekk õ – proskriptsioon e igamine: terr omandatud õiguspäratult või pole võimalik tõend terr õiguspärast hõivamist. Maa ei ole eikellegimaa. Suverääni nõusolekut eeldatakse. Pole eristatav okupatsioonist. Vallut – anneksioon: jõuga ähvardamise või jõu kasut teel
a. muut I-st 0-ni. Korrosiooniprotsessi pidurdamiseks lisatakse inhibiitoreid, kasut tug seot, et jääb aine välja kristallum-l lahusest aine krist-de koostisse. Cl aatom võtab vastu l ekti ja tema o.a. muutub 0-st I-ni. kuiva õhku või spetsiaalseid gaasisegusid. Selliseid ühendeid nim krist.hüdraatideks. Arvu, mis näitab ühe mooli Protsessi, mille vältel aine loovut ekt-e,nim. Oksüdats-niks, Me-konstruktsioonide kaitseks kasut katoodkaitset - detail ainega seot vee moolide arvu nim krist.vee koefitsendiks. Tahkete ekt-i sidumist nim reduktsiooniks. Reakts-e, millega kaasn ühend-kse vooluallika neg pooluse külge,pos poolus abielektroodi ainete lahust-ga vd-kes kaasn enamasti soojuse neeld. See seletub en ekt-de üleminek, nim redoksreakts-deks