testi korraldajast; lühikese ajaga saab kogu klassi kohta üsnagi täpseid andmeid. Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim kasutatavad testid on intelligentsus- ja loovustestid, peale selle kasutavad koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid mitmesuguseid ankeete, isiksuse- jm teste, mis aitavad ka andekaid õpilasi paremini ja mitmekülgsemalt tundma õppida (Unt 2005: 55). Kolmas annete diagnoosimise meetod koolis on õpilase tööde ja tegevuste tulemuste analüüs. Sel juhul on aluseks silmaga nähtav ja enamasti ka millal tahes analüüsitav lapse tegevuse tulemus. Eriti häid andmeid annete kohta annavad erineva raskusastmega ülesanded (ibid).
sotsiaalne kompetents 10 sotsiaal-kultuurilised mõjud 110 sotsiaal-majanduslik staatus 69, 96, 110 sotsiaalsed oskused 64 sotsiaalsus, vt Big Five Aineloend 175 skriining 64 “suur kala väikses tiigis” efekt, vt Marshi efekt T talent 9–10 Talent Pool 63 tasu 42, 48 tasu kasutusviisid 49 testid 62 intelligentsustestid 8, 1, 26, 32, 63 isiksusetestid 57 loovustestid 32 PISA 23, 96 Raven’i test 17, 57 TIMSS 96 Torrance’i test 33 vaimsete võimete testid vt intelligentsustestid TLÜ Õpilasakadeemia 154 topelt-erivajadus 67, 75, 146 TTÜ Tehnoloogiakool 155 tuvastamine, vt andekate identifitseerimine, ENTER-mudel tähelepanuhäire, vt AD(H)D TÜ Teaduskool 153, 159 U underachievement 79 uurimuslik õpe 38 uurimistöö 91, 94 V vaikteadmised 22 vilumus 8, 22, 27 võimed 8, 10–11, 21 võistlused 64, 79, 92, 100
annaabi.ee 
