vastavuses vabaturumajandusele tervikuna. o Eesti avalikes debattides levivale arvamusele, et meil õpivad noored valesid erialasid (horisontaalne kokkusobimatus), toob Euroopa Komisjon välja vertikaalse sobimatuse probleemi. o Eesti paistab teiste Euroopa riikide võrdluses silma eriti suure kontrastiga õppekava kui normatiivse dokumendi ja reaalsete õpetamispraktikate vahel. Meie põhikooli õppekavas leidub teiste maadega võrreldes kõige enam sõnu loovusja innovatsioon. KOKKUVÕTTEKS o Haridus on aastatega muutunud üha mõjukamaks inimarengu hindamise instrumendiks. o Hariduse kvaliteedi mõõtmine on suhteliselt lühikese ajalooga, mistõttu pole rahvusvaheliselt veel välja kujunenud ühte suurt ja domineerivat indeksit. o Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed koolide vahel väikesed ja nõrku õpilasi vähe. o Eesti eripäraks võib pidada ka nö tugeva keskmise fenomeni.
keskendudes on väga suur tõenäosus, et Eesti jääb nö tagaajajate hulka, kes naudivad põhiedu tehnoloogia ülekandest ja kohaldamisest); 6. Innovatsiooni edu tagavat raamistikku tuleb käsitleda tervikliku süsteemina; 13 7. Innovatsiooni juhtimist tuleb käsitleda interdistsiplinaarse ja multifunktsionaalse teadmus, loovusja pädevuspõhise sotsiaalse protsessina; 8. Ühiskonnas toimuvaid protsesse saavad inimesed mõjutada, kuid mitte täielikult ja lõplikult juhtida. 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.................................................
annaabi.ee 
