harvemini juhtkonna toetuse, kuna nende rakendamine nõuaks organisatsioonikultuuri muutmist. Organisatsioonid vajavad mõlemat loovuse stiili. Meeskondi luues ja inimesi valides on soovitav arvestada juba eelnevalt ka erinevate loovusstiilidega. Loovuse avaldumiseks on vajalik töökohas luua seda toetav keskkond ning kasutada loovmõtlemise tehnikaid ja vahendeid. Loova mõtlemise soodustamiseks on mitmeid võimalusi: võta aega, ära kiirusta, luba meeskonnal võtta kogu vastutus oma loovprotsessi eest; keskendu kogu meeskonnaga eesmärkidele see on alus loovuse tekkeks; keskendu tulevikule, praegused probleemid on kõigile hästi teada; loo selged seosed loova mõtlemise ja äritulemuste vahele. Loovmõtlemise protsessi vältimatud komponendid on teema eesmärgistatud kirjeldamine, uue idee loomine ja loodu kriitiline hindamine. Kui varem arvati, et loovmõtlemine on alateadvuslik ega allu mõtleja kontrollile, siis tänapäevased
veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele.
ignoreeritakse. Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 22) Psühholoogilised protsessid pöördumisel Pöördumise psühholoogilistel protsesside kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. (Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele
annaabi.ee 
