võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas." Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. ,,See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve liiga tehniliseks õppeks on kindlasti olemas ja natuke võetakse tagasi selles mõtlema ja mõtestama õpetamises. Ma julgen öelda, et ülikool
Sotsiaaltöö ei ole kunagi paigalseisev, ennustatav ning töö ei ole mehaaniline. Sotsiaaltöötaja on keegi, kes on võimeline reageerima muutuvatele olukordadele. Seega on reflekteeriv praktika oluline osa professioonist. Praktika edendamine Reflekteeriv praktika parendab sotsiaaltöö praktikat mitmel viisil. Selline praktika näha erinevaid võimalusi, aitab näha asju teise nurga alt, sh aitab näha asju selgemalt. See omakorda võib viia loovama praktikani. Reflekteeriv praktika edendab sotsiaaltöö praktikat järgnevalt: aitab praktikutel määratleda tühimikke oma oskustes ja teadmistes (see aitab määratleda õppimisvajaduse); julgustab praktikuid analüüsima suhtlemist ja suhteid (seeläbi paraneb koostöö); toetab praktikuid otsuse tegemise protsessis; julgustab positiivset lähenemist ja heade küsimuste küsimist Reflekteeriva praktika mudelid: Gibbsi reflektsiooniring Gibbs (1988) refleksiooniring
annaabi.ee 
