Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima.
Loov mõtlemine on ju õppimine koos kujutlusvõime arendamisega. "Hea maitse on loovuse vaenlane"-Pablo Picasso 2. Tooksin õppetöösse kindlasti draamaõpetuse ja improvisatsiooni/eneseväljenduse. Need ained aitavad arendada kujutlusvõimet, katsetamisjulgust, algatusvõimet. Annavad võimaluse ennast loovamalt väljendada ning arendavad loovust. Erinevate loovainete kaudu arendavad õpilased nii oma emotsionaalseid kui ka füüsilisi võimeid. 3. Õpilased vajavad turvalist ja inspireerivat keskkonda, kus võib julgelt välja öelda kõik ideed, kuid need ei tohi kuidagi kahjustada teisi õpilasi. Looksin õpilastele sellise keskkonna, kus nad ei pea kartma ega tundma ennast ebamugavalt. Sellises keskkonnas saavad õpilased ennast väljendada loovamalt ja tuleks esile iga õpilase eneseteostustahe.
liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused (Piks 2012: 9). 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas Kehaline kasvatus liigitatakse tavaliselt praktiliste- ja loovainete hulka. Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev (Kirch. 2011: 1). Ootused ja hindamissüsteem võivad samuti varieeruda. Kehalise kasvatuse üle on vaieldud pidevalt, mille tulemusena on iga riik teinud just omale hetkel parima valiku (Kirch. 2011: 2). Eesti koolides on kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. Hinnatakse õpilasi nende võimete ning üldiste keskmiste normide järgi. Sooritusi hinnatakse numbrites (Lukas 2010: 6).
annaabi.ee 
