Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui
6. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Albert Camus, kes on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne mõtlemise harjumust, kirjeldab absurditunde avaldumist kui hetke, mil inimene katkestab oma argipäevaste toimingute ahela, äratab oma vaimu unest ja viimaks taipab maailma tihkust, võõrust ning mõistab elamise naeruväärsust, kannatuste mõttetust. Ta tahab elu absurdsuse käest põgeneda taaskohanemise lootusse või enesetappu. 7. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camus’ järgi on absurditunde põhjuseks üllatusvarjundiga tülpimus rutiinist, rahutus ja küsimus „milleks?“. Absurd avaldub irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandumisel, mis sõltub nii inimesest kui ka maailmast. 2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3
annaabi.ee 
