näitab tekst, et siin maal on kunst peaaegu alati olnud (võõr)võimude poolt terava kontrolli all. Eestimaa halbadest loometingimustest räägib ka Gustav Suitsu luuletus ,,Laul Eestist". Poeet kirjutab: ,,...Ei siin haljast loorberipärga / vajuta keegi lauliku pähe. / Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. / Laulame tundes, et varakult kaome, / siia neetud sohu vist vaome." Ometi jõuab Suits luuletuse lõpus lootuseni, et tulevik saab olema helgem: ,,Millest aga unistame, surmalapsed? / Paremast teistele elupäevast. / Eesti päevast." Õnneks võib tänaseks öelda, et Gustav Suitsu lootus on saanud tõeks ning ,,Eesti päev" kätte jõudnud. Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja kunst märgatavalt edasi arenenud. Ometi kestavad paljud eelpoolkäsitletud ajal loodud teosed veel tänapäevani, neid võiks isegi nimetada eest kultuuri alustaladeks. Seega peab tõdema, et 19
Keegi ei igatse minu järele, milleks siis üles tõusta?" arutles üks lahutatud naine. Eneseväärtustamine ja positiivne mina-pilt on selgroog kogu elule ja seda saame ise arendada. 11. Muutumine. Muutumine algab lahkumineku põhjuste mõistmisest. "Olin abielus oma emaga, minu naine oli abielus oma isaga ja me mõlemad elasime oma vanemate elu", võttis üks mees olukorra kokku. Arusaamine et jätkame oma lõpetamata lapsepõlvesuhteid ja lapsepõlve rahuldamata vajadusi viib lõpuks lootuseni, et oleme võimelised oma elus looma ka teistsuguseid suhteid. 4 Üks põhilisemaid vajadusi, mis on jäänud lapsepõlves rahuldamata, on vajadus saada vanematest sõltumatuks, vajadus nende vastu "mässata". Abielus ettetulevad "mässuperioodid" ühe või teise partneri poolt on tihti vaid lapsepõlvevajaduste lõpuleviimine. Näiteks keskealise mehe "kõrvalhüpped"
annaabi.ee 
