inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade
otsib ta andestus neilt kellel ta on haiget teinud. Kurbus- Kogu selle laulu sisu tekitab minus kurbust. Laulus on tunda sügavat kahetsust, sest on liiga hilja aru saadud ema armastusest. Põgenemine- Kui oled elus midagi väga valesti teinud (kuritegelikule teele sattunud), pead terve elu oma mineviku eest põgenema. Isegi kui tahad oma elu muuta ja oled oma vigadest õppinud. Allaandmine- Kui enam ei jaksa ja ei näe ees ühtegi lootusekiirt siis tekib tunne, et ei taha enam elada. Nii annab inimene alla ja lõpetab võitluse iseendaga. Alaväärsuskompleks- Kui sa tahad ennast muuta, aga keegi ei usu sinusse ja kõik näevad sinus ainult probleeme, tekitab see alaväärsustunde. Oled justkui mahasurutud ja ei suuda ennast tõestada. Lootus- Isegi kui on väga raske, on kusagil kaugel mingi lootusesäde, et kunagi leiab inimene rahu ja tasakaalu. Lootust ei tohi kaotada, muidu kaob ka elu mõte.
annaabi.ee 
