naist kusagilt. 10. ja 11. raamat Samal ajal kui hulkurid katedraali vallutasid, ärkas Esmeralda kriiskavate surma ja hävingu karjete peale üles. Ta oli kindel, et mass tuleb teda tapalavale viima. Ta hakkas kartma ja otsustas minema joosta. Hetkel mil ta hakkas katedraalist lahkuma jookseb ta kokku Pierre Gringoire ja mõistatusliku võõraga. Nad teevad talle ettepaneku ta päästa ning naine nõustub. Nad lähevad lähedal olevale lootsikule ja sõidavad mööda Seine'i. Möödudes Notre Dame'ist kuuleb Esmeraldat sõjaväge karjumas ,,Surm nõiale", ta minestab teadmisest, et nii paljud tema surma ihkavad. Teadvusele tulles märkab ta, et nad on peatunud Place de Grève'i ääres, avalik plats kus hakatakse teda hukkama. Hirmuba märkab ta, et Gringoire on kadunud ja mõistatuslik võõras ei ole keegi muu kui Claude Frollo. Taaskord anub mees naise armastust ja tema keeldub igalepoole mehega minemast.
Oma õuduseks ei leidnud ta naist kusagilt. 10. ja 11. raamat Samal ajal kui hulkurid katedraali vallutasid, ärkas Esmeralda kriiskavate surma ja hävingu karjete peale üles. Ta oli kindel, et mass tuleb teda tapalavale viima. Ta hakkas kartma ja otsustas minema joosta. Hetkel mil ta hakkas katedraalist lahkuma jookseb ta kokku Pierre Gringoire ja mõistatusliku võõraga. Nad teevad talle ettepaneku ta päästa ning naine nõustub. Nad lähevad lähedal olevale lootsikule ja sõidavad mööda Seine'i. Möödudes Notre Dame'ist kuuleb Esmeraldat sõjaväge karjumas ,,Surm nõiale", ta minestab teadmisest, et nii paljud tema surma ihkavad. Teadvusele tulles märkab ta, et nad on peatunud Place de Grève'i ääres, avalik plats kus hakatakse teda hukkama. Hirmuba märkab ta, et Gringoire on kadunud ja mõistatuslik võõras ei ole keegi muu kui Claude Frollo. Taaskord anub mees naise armastust ja tema keeldub igalepoole mehega minemast.
Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn. Heraklese sambad), et tagasitulekul kodutee ära tunda. Helioselt laenatud kuldlootsikul randus ta lõpuks Erytheia saarel. Veisekarja valvav kahepäine koer ja karjus said kohe teada, mida tähendab vägimehe malakas, kuid kära peale kohale tõtanud hiiglasega oli veidi raskem. Aga Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse. 11. Tuli röövida hesperiidide õunad. Hesperiidid olid nümfid, kes valvasid jumalate aeda, mis asus kohas, mida ei tohtinud teada ükski surelik. Seal peitis Hera kuldseid õunu, mis ta oli saanud Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Ta pani need mulda ja neist sirgusid õunapuud, mis kandsid kuldseid vilju
annaabi.ee 
