juuksenääpsud ja -näärmed. Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.8 9 4.3 KOLMAS TRIMESTER Raseduse kolmandal trimestril nõuab aju kiire areng rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast
nädala pärast sinna liikuda. 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed. 21. NÄDAL 21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. 22. NÄDAL Loote silmalaud ja kulmud on välja kujunenud. Neil puudub pigment ja seetõttu on nad täiesti helevalged. Arenema hakkab ka tunnetusmeel, seega hakkab loode järjest rohkem teda ümbritsevast aru saama. Loode võib kinni haarata nabanöörist, kuna see on ka ainuke, mida kõhus olles käte vahele püüda saab. Samuti suudab ta paremini eristada valgust ja pimedust. 23. NÄDAL
annaabi.ee 
