Tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Uued veresooned mood olemasolevatest harude väljakasvamisel või nende lõhenemisel. · Mis on hemangioblast? Vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. · Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoeesi eelduseks on pluripotentsete tüvirakkude olemasolu. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti veresaarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. · Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku See on pluripotentne; võimeline diferentseeruma nii vere- kui ka lümfirakuks.
luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e. vereloome piirkonnad inimese organismis embrüogeneesis ja täiskasvanu eas. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloome süsteem on ventraalse mesodermi päritoluga. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti vere saarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud
annaabi.ee 
