lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente
Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine, Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude o Veri- tekib vereloomeelundites
surevad ja lagunevad, sõrmevahede rakud rändavad sõrmede piirkonda. Sõrmede väärarengud 1. liigsõrmsus a) funktsionaalne - nt 6 sõrme, kõik toimib b) mittefunktsionaalne - lisasõrm on alaarenenud, nõmedas kohas jne. 2. liitsõrmsus Põhjuseks sõrmevahede mitteväljakujunemine 3. lühisõrmsus - ühel või mitmel sõrmel puuduvad teatud sõrmelülid 4. paralelism- käeosade peegelpildiline areng 5. totaalne labakäe muundumine (nt 3 sõrme) Lootelised väärarengud ehk teratogenees (soerdareng) Igast 100st sügoodist sünnib Euroopas tänapäeval 25%. Ülejäänud koristab valik väärarengute tõttu varem ära (enamasti esimesel 2 nädalal). Igast 100 lapsest on lootekahjustuslike väärarengutega (selgelt ilmnevad) 3-5%. Väärarengute põhjused 1. 25% otsene pärilikkuse mõju 2. 10% otsene keskkonna mõju 3. 65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju Teratogeenid 1. Bioloogilised