· Kõrge keerukus · Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret.
Puudub vahetu tagasiside Kõrge keerukus Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia. Aju lokaalsete kahjustuste korral nt traumade ja kasvajate puhul tekib mitu iseloomulikku afaasiat e. kõnehäiret. Kõnedefektiga laste seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid,