Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvad loode-embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma lootekotis – selle paljunemisel moodustub toitekude (endosperm) arenevale organismile. Paljasseemnetaimedel tekib enrosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. Õistaimede sporofüüt moodustub õie arengus haploidseid mikro- ja makrospoore. Mikrospoorist areneb
Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb 2 rakust - suurem vegetatiive ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool tundi kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvab loode- embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma lootekotis-selle paljunemisel moodustub toitekude (endosperm) arenevale organismile. Paljasseemnetaimedel tekib endosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. Õistaimede sporofüüt moodustub õie arengus haploidseid mikro- ja makrospoore. Mikrospoorist areneb isasgametofüüt tolmutera, mis kandub tuule või loomade
abiga emakasuudmele ja liigub sealt edasi emasgametofüüdile. Sigimiku igas seemnealgmes on rakk, mis teeb läbi meioosi, andes 4 haploidset makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid üks(ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott- emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad kaks kaitsvat rakukihti, milles väike avaus munaraku lähedal- tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 51. Vilja kujunemine õiest-osadevahelised seosed: pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuosast(vahel ka õiepõhjast ja õiekattest) vili. 52. Vili esineb ainult õistaimedel. See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Viimastest arenevad vilja sisemuses paiknevad seemned. Vili kaitseb küpsevaid seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: lihakviljad ja kuivviljad
annaabi.ee 
