Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane. Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas.
Juustu säilitatakse temperatuuril 2...8°, suhtelise niiskuse juures 75...85% ja märgistuses toodud säilimisaja jooksul. 20 4.7. Linnumunad ja munatooted Toiduks tarvitatakse kana-, kalkuni-, hane-, pardi-, vuti., jaanalinnu- jt. lindude mune. Muna põhilised koostisosad on koor (umbes 11% munamassist, võib ka puududa), munavalge (umbes 57 %) ja rebu koos rebuväätidega ja rebus paikneva lootekettaga (32%). Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool), 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B-rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35...85 g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22...24 kanamuna massiga. Kanamune liigitatakse olenevalt massist kaalukategooriatesse: XL 73 g ja rohkem, L 63..
annaabi.ee 
