Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots). suguküpsuse * koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend saabumisel - kooreosa piklikest sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva, sis pigmenditereakesi
(karvapüstitajalihased). Karvanääpsu ümber on põiminud retseptoritega närvikiud, mistõttu karvad on tundlikud mitmesuguste mõjurite suhtes. Elus inimesel kasvavad karvad vahetpidamatult. Karva individuaalne eluiga on lühike. Nii elavad juuksed 2 - 4 aastat, siis nad kärbuvad ja nad langevad välja; ripsmekarvad vahetuvad 4 - 5 kuu tagant. Kuu aja jooksul võib juus kasvada 1 - 1,2 cm. Inimesel tekib elu kestel üksteise järel kolm karvkatet. Esimene karvkate ehk lootekarvad tekivad neljandal elukuul ja karvad langevad loote-elu lõpul välja. Lootekarvad on peenikesed ja siidjad, katavad lootel kogu keha, väljaarvatud peopesad, jalatallad, silmakulmud, rinnanibu ja naba piirkond. Pärast sündi asenduvad lootekarvad päriskarvadega. Päriskarvad on eri kehaosadel erineva jämedusega, enamasti 2 - 5 kaupa koos, kulmukarvad ja ripsmed muutuvad tugevamaks, põskede, jäsemete ja kere päriskarvad jäävad peenikeseks ja lühikeseks
annaabi.ee 
