- 1982.aastaks oli riik viidud majandusliku kaose äärele: kohtadel korruptsioon, omavoli, alkoholism, riigivargus. Kõik majanduslikud plaanid jäid täitmata. Tegeldi juurdekirjutustega. - raskused energeetikas, söe-ja metsatööstuses, transpordis, tarbekaupade tootmises, toidukaupade puudus, poeletid tühjad - märksõnaks sai defitsiit - halvenes rahvusvaheline olukord - massilisi repressioone ei toimunud, kuid represseeriti kogu aeg - puudus sõnavabadus, valitses loosunglikkus, paraaditsemine, käsumajanduse süsteem - bürokraatlik vägivald valitses mõistuse üle - põlu all olid geneetika, küberneetika, dzäss, rokkmuusika, sotsioloogia, politoloogia - probleeme ei lahendatud, vaid lükati edasi - riigis polnud elementaarsetki korda, valitses ebamajanduslikkus, vastutustundetus, võimu kuritarvitamine - jämedalt rikuti inimõigusi: tekkis dissidentlus tuntuks said Al-der Sõlzenitsõn kirjutanud ,,Gulagi arhipelaag", akadeemik Andrei Sahharov
Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus. · Teen seda kõike oma valijate huvides. · Mis sa temast kuulad, vaata, kuidas ta välja näeb!
noorima peanäitejuhina Noorsooteatrit etteotsa asunud Komissarov (XXI sajandi hakul sai sama-ealisena teatri NO99 juhiks Tiit Ojasoo) suutis sinna oma ametiaja jooksul (1974–1987) koondada erineva esteetilise programmiga lavastajaid – kandes ise seejuures sageli nn. kohustusliku repertuaari lavastamiskoormat – ning seeläbi mitmekesistada selle ühiskondlik-kriitilise hoiakuga teatri kunstilist palet. Komissarovi enda loomekäekirjas asendusid räme teatraalsus ja sõnumi liigne loosunglikkus ajapikku realistlikuma ja psühholoogilisema lähenemisega. Fašismi olemust lahanud, varjatult totalitarismist kui nähtusest kõnelnud „Protsess” (1975, Abby Manni filmistsenaariumi „Nürnbergi protsess” põhjal) saavutas noore publiku seas – paljuski tänu ansambli „Ruja” kaasamisele – suure populaarsuse (üle 40 000 vaataja); põhimõtteliselt samasugust, uudselt löövat esteetikat ja kodanikupaatost esindas kammerlikumas vormis Noorsooteatri
annaabi.ee 
