Rummo kogu "Saatja aadress" (1972). Välismaal anti välja ja Eestis levisid omakirjastuslikult Uku Masingu luulekogud. 1980. aastateks oli ühiskonda tabanud stagnatsioon ilmne. Maad võtsid pragmaatilisus ja kohandumine. Kui NSV Liidu pikaajalise juhi Leonid Breznevi surma järel polnud muutused esialgu kuigi usutavad, siis riigijuhtide kiire vahetumise järel võimule tulnud Mihhail Gorbatsov kuulutas uut kurssi, perestroikat ehk uutmist. Algul suhtuti ümberkorralduste lubadustesse ja loosungitesse kahtlustavalt, ajapikku ent hakati neid tõsiselt võtma. See muutis ka eesti kirjanduse palet. 1980. aastate keskpaigast tihenesid kontaktid Kodu- ja Välis- Eesti vahel, kirjanduses tõusis protestilaine. Uuenes niihästi vorm kui ka sisu: järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost, mida seni tuli käsitleda ideoloogiliste juhtnööride kohaselt. Kritiseeriti algul sotsialismi stagneerumist, hiljem aga sotsialismi üldse. 1990
nii, siis sa sõna otsese mõttes lähed seisundisse, kus see on tõsi. Suur osa meie baasilistest uskumustest on välja kujunenud lapsepõlves, sealhulgas meie väärtused – näiteks usk ausussesse, töökusesse või vabadusse. Uskumused pole head ega halvad, kuid nad võivad kindlas kontekstis olla toetavad või piiravad, ehk anda meile jõudu või hoopis hoida meid tagasi. Mitmed uskumused on aja jooksul edasi kandunud läbi meie kultuurilise tausta ning talletatud vanasõnadesse ning loosungitesse. Mitte kõik meie uskumused ei toeta meid elus. Selleks, et saada suurepäraseks, saavutada häid tulemusi, tuleks meil oma uskumusi revideerida. Maha jätta need, mis meid enam ei toeta ja asemele leida neid, mis avaksid meie sisemisi ressursse. Suurepärasus algab hetkest, mil me mõistame, et uskumused on meie enda valik ja me saame tegelikult igapäevaselt elus just seda, millesse me usume. ( [PDF] Kuidas uskumused määravad meie kvaliteedi )
annaabi.ee 
