Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga
ning pojad püsivad koos kuni augustini. Eestis on ta levinud kõikjal ja kodukakke arvatakse praegu olevat 1000-1200 paari. Loorkakk (Tyto alba Brehm) On kõhetu varesesuurune kakuline, kes oma väljanägemiselt ei ole sarnane ühegi teise Eesti kakulisega. Ta keha üldpikkus on umbes 34cm ja tiivad on 27-30cm pikad. Loorkaku rind ja kõht on valged, ka jalad on valged koos üksikute peente triipudega. Ta sulestik ei ole kohev nagu teistel kakulistel, vaid kaku suled on kehale liibunud. Loorkakul on kollased varbad ja nokk ning helepruun selg. Ta nägu meenutab ~7~ üldkujult piparkoogisüdant ja see on ka hele, kuid mitte nii hele kui seda on tema keha alapool. Näost vaatavad vastu suured tumedad silmad ja nende vahele on sulgedest moodustunud kiiljas loor, mille alt paistab kollane nokk. Ta kogu nägu piirab tumedatest sulgedest rant, mis näo heleduse esile toob. Eelkõige esineb loorkakku soojemates piirkondades, kuid ta on levinud kogu
On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid. Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati). Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul. Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning karvasjalg-kakul), puhuti, kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand- ja habekakul) Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel. Haudumine: 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab. Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis. Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas. Pesast lahkumine: Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90
annaabi.ee 
