mille tulemusena kasvab parvlaevareisijate arv aastaringselt. Tulemuseks on pühade eelsed ja reedesed järjekorrad Rohuküla sadamas ning pühadejärgsed ja pühapäevased järjekorrad Heltermaa sadamas. Järjekordade näol on tegemist probleemiga, millega hiidlased peavad õppima koos elama. Hiiumaa on hinnatud puhkusepaik nii eestlaste, kui Eesti külaliste hulgas. Turisti paelub ilmselt salapära, mis saare meretagust elu looritab. Praamisõit, mis meile tüütult pika rutiinina tundub, on turisti jaoks tihti tore seiklus. Igatahes on Hiiumaa külastajate arv aasta-aastalt kasvanud ja turismiettevõtetel läheb hästi. Tekib uusi teenuseid, uusi majutus- ja toitlustuskohti. Hiiumaal pakuvad majutust valdavalt väiksemad majutuskohad, kuna hotellide nominaalosakaal on ainult 10%. Samas tuleb arvestada, et keskmine hotell on tubade ja voodikohtade mahult muudest majutuskohtadest oluliselt suurem
Tahtevabadus osutub nõnda üpris küsitavaks ning saab selgeks, et inimloomus on ettearvamatu. Väikese pausi järel 1970. aastate algul, mil Vetemaa kirjutab rea näidendeid, võtab tema proosa objektiveerituma ilme. Vaatepunkt nihkub tegelastest välja, mistõttu nood kalduvad muutuma reljeefsete piirjoontega psühholoogilisteks tüüpideks. Hilisemas proosas varieerib ja arendab Vetemaa mitmeid varasemast tuttavaid teemasid, mille sisepingeid aga ikka enam looritab paradokse nautlev ja vastuolusid neutraliseeriv koomika, kallutades teoseid kohati följetoni või humoreski poole. Vetemaa loomingust kiirgab heatahtlikku imestust elu ja inimese lõpmatu veidruse üle. Romaanis ,,Hõbedaketrajad" (1977) keerleb tegevus deheroiseeriva filmi väntamise ümber legendaarsest Rummu Jürist. Kunstiparasiitide ja eheda ande konflikt meenutab ,,Monumenti", rahvuslike müütide