MADAGASKARI PRIMAADID Primaadid on bioloogiliselt sarnased inimahvidele (simpansidele, orangutangidele), inimestele, samuti gibonitele, siamangidele ja pärdikutele. 50 miljonit aastat tagasi elas primaatide oravasuurune eelkäija Aafrika subtroopilises metsas. Aja jooksul arenesid sellest olendist erinevad liigid- ühtedest said inimeste, inimahvide ja pärdikute esivanemad, teistest leemurid, potod, loorid ja galaagod. Loorisid leidub Aasias ning potosid ja galaagosid Aafrikas, kuid leemurid elavad eranditult Madagaskaril ja selle lähedal Komoori saartel. Teine Madagaskari unikaalne primaat on aie, väike tumepruun loomake, kes elab lehtedest pesas, väljudes öösel üksnes toidu otsimiseks. LEEMURID Leemurid on Madagaskari primaatidest kõige tuntumad. Nende hulka kuuluvad kassleemur, sifaka, mustleemur, kirileemur, kaelusleemur ja hall poolmaaki. Primaate
Muistne Rooma Meestel olid lihtsad soengud sirgetest või kergelt lokitud juustest. Meenutavad kreeka soenguid. Lühikesed juuksed, tukk, kanti habet või aeti nägu puhtaks. JUUKSURORJAD- TONSORESSID Juukseid lokiti kuumal ja külmal meetodil. Naiste soengud olid pikkadest juustest, lahuga punuti patsi ja keerati kuklale sõlm(sarnaselt kreeka sõlmele). Vesilainega soengud. Kanti tanusid, loorisid, soengutesse punuti linte, kaunistati diadeemide ja võrudega. Kanti ka parukaid (punakaskollaseid). Juukseid puuderdati, kreemitati. Töötasid orjad ja oli tööjaotus. Ühed värvisid juukseid, teised pesid, keerasid lokke jne 7 India Meeste soengud kammiti taha laineteks lokkidega otstest. Sõjamehed ajasid juuksed maha, jättes
annaabi.ee 
