kohale, mistõttu ei ole ühegi mandri osa. Suurim saartest, Madeira, on suure üle 6 km kõrguse vulkaani veepealne osa. Saare moodustumine algas üle 5 miljoni aasta tagasi ja lõppes umbes 700 000 aastat tagasi. Madeira kõrgeim mägi Ruivo on 1861 m üle merepinna. Saarestik on mägine ning koosneb rohkem kui 20st saarest. Madeira saar on loodusesõprade ja matkajate paradiisiks. Peamiseks vaatamisväärsuseks on saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paiknevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust
Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets) Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Näiteks jõulutäht on Madeiral kasvanud rohkem kui inimkõrgusteks põõsasteks. Saarel võib näha ka meetritekõrgusi sõnajalapuid, asaleasid ja karikakraid. Need ei ole mutandid, vaid subtroopika ja viljakate muldade koostööprodukt. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist