See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694).
See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694).