soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel. Suurimad nõmmlood on Saaremaal (eriti Sõrve poolsaarel), Hiiumaal, Vormsil ja mõnel pool Lääne-Eesti mandriosa rannikul. Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena. Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekooslus on loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks
Eesmärk on tagada juba hoolduses olevate servaniitude püsivalt hoolduses oleva pindala säilimine aastani 2020. Täiendavatest taastamist vajavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal 50%, riigimaal 31%, jätkuvalt riigi omandis oleval maal 18% ja munitsipaalmaal 1%. Aastaks 2020 hooldatavad alad on toodud lisas 1 esitatud kaartidel ja eraldi Mapinfo kihina. Eelisjärjestades erinevaid kooslusi tuleb aastatel 20142020 enim tähelepanu pöörata loopealsetele ja puisniitudele, kuna nende, erakordselt liigirikaste koosluste hooldatud pindala on endiselt nii väike, et ei taga nende koosluste ja seega ka neist sõltuvate liikide säilimist Eestis. Eriti ajakriitiline on loopealsete taastamine selle elupaigaga seotud liikide hävimisohu tõttu. 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus Teadlikkuse tõstmine, et teadvustada poollooduslike koosluste tähtsust, on nii maaomanike,
koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks. Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui puisniitudele ja -karjamaadele, aru- ja sooniitudele aga ka lamminiitudele ja loopealsetele, said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad, millega oli ratsionaalne harida vaid ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid
annaabi.ee 
