Kui näidend läbi sain olin hämmeldunud. See oli kõik, mida ühest näidendist tahta. Nagu näidendi zanr juba ütleb oli seal nii nalja kui ka draamat. Sisse oli segatud ka paras kogus modernset tantsu. Põhjuseks võis olla ka see, et ma käisin seal üksi, kuid vahel oli mul tunne nagu oleks seal ruumis olnud ainult mina ja näitlejad. Mitte kedagi muud. Terve see tuba oli tulvil emotsioone. Iga viimnegi kui liigutus ja repliik oli hoolikalt läbi mõeldud ja kõige loomutruumalt esitatud. Ma naersin ja nutsin koos näitlejatega. Kõige rohkem meeldis mulle näidendi realistlikud jooned. Seal ei olnud mingit ilustamist ega pehmendamist. Oli karm reaalsus. Vahepeal muutusid tegelased lausa barbaarseteks ja julmadeks, kuid see oligi selle näidendi juures kõige huvitavam, kuidas oli välja toodud inimese olemus äärmusest äärmuseni. Enda lemmik näitlejaks etenduses oli Karl Laumets, kes mängis kokku nelja erinevat tegelast
Osad on veel kohalikust lubjakivist, porosest. Tuntud on viilukaunistused nii madalreljeefis kui plastiliselt mõjuvad kõrgreljeefis (Heraklese võitlust ussisarnase Tritoniga kujutav). Hästi säilnud värvid, mis loovad rõõmsa ja dekoratiivse mulje. VI saj keskel levib ka Atikas marmoritehnika Vasikakandja - Vara-Atika marmorplastika tähtsaim näide. Toob Athenale ohvrit. Vasikas on esitatud vabamalt ja loomutruumalt kui mees. Polükroomia - vasikas sinine, mehe silmad punased ja habe roheline. Uued suunad Ateenas u al 560, valitsejaks Peisistratos. Siia asus tööle suur hulk kunstnikke muudest Kreeka osadest, eriti Joonia saarelt. Arvatavalt on joonia mestrite loodud noorte naiste (kore) figuurid, mida Ateena akropoli kaevasmistelt hulganisti välja tulnud. Need arvatavasti Ateena teenistuses olevad naised
annaabi.ee 
