enda katseid vaigistada oma noore pruudi pärast mäslevaid tundeid. Tema, kes hakkas õlivärvidega maalima alles pärast kolmekümnendat eluaastat, ilmutab selle meediumi sügavat mõistmist, loob tumedate värvidega sügavikus oma emotsionaalselt rusuvad kujutised. (Pilt 3) C. D. Friedrichilt sai tõuget nt. Norra uuema aja maalikunsti teerajaja Johan Clausen Dahl, kes aastast 1818 tegutses Dresdenis. Dahl maalis värskeid ja loomutruid maastikupilte, pöörates tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele, kuid ta oli vähem romantiline kui Friedrich. Pilt 3 Caspar David Friedrich ,,Rändur mereudu kohal" (http://www.sexualfables.com/images/Caspar_David_Friedrich_Wanderer.jpg) Kokkuvõte Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Sellega algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine.
valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed skulptorid, kellest kuulsaim oli Andrea del Verrocchio. Telliti palju loomutruid porteebüste ja madonnareljeefe. Ajastu uhkeimad reljeefid, Lorenzo Ghiberti valmistatud 10 kullatud piibliainelist tsentraalperspektiivi kujutamise abil ruumilisena mõjuvat tahvlit asuvad Firenze toomkiriku ristimiskabeli "Paradiisi väravaks" nimetatud ustel. Maalikunstis oli uuenduslik kunstnik Masaccio freskoga ,,Püha Kolmainsus", mis mõjub ruumilisena. Munk Fra Angelico maalis lüürilisi usuteemalisi pilte ja esimesena maalis liikuvaid objekte pilvi