võib juba analüütilise meetodiga üle minna selle võimalikkuse aluse juurde. See teeb asja palju kergemaks, sest nüüd üldarutlusi mitte ainult ei rakendata faktidele, vaid nad ka lähtuvad faktidest, samal ajal kui sünteetilise meetodi puhul tuleb neid täielikult in abstracto tuletada mõistetest. Et aga nendest tegelikest ja ühtlasi põhjendatud puhastest aprioorsetest tunnetustest üle minna võimaliku metafüüsika kui teaduse juurde, peab peaküsimusse lülitama ka loomusunni selliseks teadmiseks, selle mis seda esile kutsub ja üksnes kui looduse poolt antud, kuigi oma tõesuses mitte just usaldusväärne aprioorne tunnetus talle aluseks on, ning mille käsitlemist ilma tema võimalikkuse kriitilise uurimiseta juba tavaliselt nimetataksegi metafüüsikaks; sellega aga jaguneb transtsendentaalne põhiküsimus neljaks eraldi küsimuseks: (§ 5) 1. Kuidas on võimalik puhas matemaatika? 2. Kuidas on võimalik puhas loodusteadus?
Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on ju endas kindel ja kordaseatud, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis. (31) "Kuidas siis? Kas tark ei koge midagi meeleärevuse sarnast? Kas ta jume ei muutu, nägu ei kahvata, liikmed ei kangestu? Ja kõik muu, mis saab teoks mitte vaimu käsul, 4 vaid mingi seletamatu loomusunni tõttu?" Seda ma ei eita. Kuid samaks jääb ta veendumus, et miski sellest pole pahe ning väärt niipalju, et terve mõistus selle pärast ära langeks. Kõike, mida tal tuleb teha, teeb ta julgelt ja kõhklemata. (32) See ju, nagu igaüks nõustub, on rumalale omane, et ta kõike tehatulevat teeb loiult ja vastumeelselt, suunates keha ühele, vaimu teisele poole ning katkestades end erisuunaliste tungide vahel. 138 Sest just
annaabi.ee 
