8.12. Puu ehitamise mistahes algoritm (programm) püüab minimeerida puu pikkust, s.t. vältida homoplaasiat - paralleelsust ja tagasipöördumist. Iga saadud puu puhul arvutab programm iga tunnuse kohta selle püsivusindeksi (consistency index); kui tunnus on muutunud ainult üks kord, on selle väär- tus 1. Mida rohkem on reversioone ja paralleelsust, seda väiksem on indeksi väärtus; seda pikem sammudes tuleb ka puu. Kõigi tunnuste peale kokku ise- loomustatakse kogu puud selle püsivusindeksiga. Üldise seaduspärasusena sõltub püsivusindeks taksonite ja (vähem) tun- nuste arvust, ja väheneb koos nende suurenemisega. 8.13. Kui meil on head tunnused (s.t. sellised, mille püsivusindeks on 1), saame ühe või väikese arvu kladogramme. "Halbade" tunnuste puhul saame neid sageli mitu või isegi palju. Programmil PAUP 2.4 on maksimaalseks puude arvuks, mida programm suudab oma mällu jätta, 100; PAUP 3.1 puhul on see üle 32 000
. . Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega on ikka teaduslikud. geneetiline ajalookirjutus — teadmisi saadakse nähtuste tekkest, kuidas arenes ja mida kujutas. Nähtust uuritakse selles keskkonnas, kus sünd- mused toimusid. Bernheim väidab, et üleminek sellele lähenemisele toimus 18.-19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka uurimismeeto- did. Historiograafia teke on seotud rea kontseptsioonidega. . . Kõigis neis ise- loomustatakse ajalookirjutust peamiselt kahe tunnuse järgi — eesmärk ja meetod. Enne edasiminekut teeme ühe põike — Hiina ajaloo uurija Nikolai Kon- rad kirjutas raamatu pealkirjaga “Ajaloo mõte”. Konrad ise on etniliselt kaht- last päritolu, tema kohta võiks ütelda. . . venesakslane. Konradil on üks ar- tikkel Hiina ajaloolasest Sima Qian’st. Puudub vahe minevikust teatamise, 25