sellises loomuseisundis või kas nad on kunagi üldse selles elanud?" Siinkohal piisab, kui ma vastan, et kuna kogu maailmas on kõik iseseisvate valitsuste valitsejad ja 6 1Ms 9:6. 7 1Ms 4:14. kuningad loomuseisundis, siis on ilmne, et maailm pole kunagi olnud ega saa kunagi olema ilma paljude selliste inimesteta, kes elavad loomuseisundis. Ma ütlesin, et "kõik iseseisvate kogukondade valitsejad", olgu nad siis teistega liidus või mitte -- sest loomuseisundit inimeste vahel ei lõpeta mitte igasugune kokkulepe, vaid ainult selline, mille puhul inimesed lepivad vastastikku kokku, et astuda ühte kogukonda ja moodustada niimoodi üks poliitiline ühiskond [Body Politick]. Teistsugused inimestevahelised tõotused ja kokkulepped ei too inimesi loomuseisundist välja. Kahe asustamata saarel elava inimese vahelised vastastikused lubadused ja kokkulepped kaubavahetuses, millest räägib Garcilaso de la Vega8 oma Peruu ajaloos, või
loomuõigusest, kuid mitte loomuseisundist. Loomuseisundi käsitluse lähtepunktiks on arusaam, et valitsus on PIGEM kunstlik kui loomupärane, et see on inimeste looming, kokkulepe ja mitte Jumala poolt loodud. (Filmeri vastu...) Hobbes kasutas loomuseisundi mõtet selleks, et vabastada maist võimu kiriku poolsest kriitikast (vähemalt oli see üks tema eesmärkidest), Locke kasutab loomuseisundit selleks, et õigustada kriitikat omavolilisele valitsemisele. Hobbes vabastab poliitilist võimu piirangutest, Locke piirab poliitilist võimu, mõlemad lähtuvalt loomuseisundist. ,,... loomuseadus, mis on kohustuslik igaühele. Selleks seaduseks on mõistus, mis õpetab kogu inimkonda nägema, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi keegi kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust või vara."
annaabi.ee 
