Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? · Hobbes'i ,,Leviaatan" annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda ,,loodusseisundist".
Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust. 29. Mida väidab loomuseaduse teooria? Inimestele on olemuslik mõistuspärasus, mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“.
ole kehtestatud või vähemalt mitte piisavalt suurt võimu meie kaitsmiseks, siis, hoolimata loomuseadustest (mida igaüks järgib, kui ta tahab ja kui ta saab seda teha turvaliselt) võib iga inimene seaduslikult toetuda, ja toetubki, enda jõule ja oskustele, et kaitsta end kõigi teiste inimeste eest. Ja kõikides paikades, kus inimesed on elanud koos väikeste perekondadena, on nende elatusvahendiks olnud üksteise vara röövimine ja rüüstamine, ja seda on peetud niivõrd loomuseadusega kooskõlas olevaks, et mida suuremaid röövsaake nad said, seda suuremat au neile osutati. Seejuures ei järginud inimesed muid seadusi kui vaid aukoodeksit; teiste sõnadega, nad hoidusid õelusest, jättes inimestele alles nende elud ja majapidamisvahendid. Nii nagu need väikesed perekonnad toimisid siis, nii toimivad nüüd linnad ja kuningriigid, olemata muud kui vaid suuremad perekonnad, mis (enda kaitsmiseks) suurendavad oma võimupiirkondi tuues
annaabi.ee 
