Arutlusviga- deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine. Teadmine- õigustatud tõene uskumus- EI- sest on õigustatud tõeseid uskumisi, mis ei ole teamine. Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi. Genealoogia- tavatähenduses distsipliin, mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust. Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine. Voorus- üsnagi püsiv loomulaad, mis aitab teatavaid asju hästi sooritada. Õnn- pole vooruse-eetikas mõistetud mitte naudingu või meeldiva lühiajalise seisundina, vaid kestva olukorrana, mis saavutatakse vooruste kultiveerimise teel Solipsism- äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt, kuna objektiivne maailm, k.a teised inimesed, on üksnes tema teadvuses. Poliitika- puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
Kes niisugust teadmist omab, sellel puudub mõistagi vajadus toetuda tegutsedes pelgalt õigele arvamusele sellest, mis on vaprus. Söakas käitumine ilma teadmise või õige arvamuseta on aga mitte vaprus, vaid hulljulgus. (Laches 197b) Milles seisneb ihaleva hingejao arete? Mõistusliku hingejao arete seisnes, nagu nägime, selles, et temasse kätketud eeldused ja püüdlused saaksid täielikult välja arendatud. Söaka hingejao arete selles, et tema loomulaad saaks mõistusliku hingejao juhtimisel täielikult välja arendatud. Seda loogikat jätkates peaks ihaleva hingejao arete seisnema selles, et ihad saaksid mõistusliku hingejao juhatusel täielikult välja arendatud. Kuid siin antud loogika enam ei kehti. Nimelt käsitles Platon ihalevat hingejagu mõistusliku hingejao vastandina, mis sellisena ei lase end üldse mõistuse poolt juhtida. Ihade loomus on mõistusetult püüelda kõike ihaldatavat ja mitte kunagi kättesaaduga rahulduda
annaabi.ee 
