kohas (vt. ka neoteenia). 6. Hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja tegurid Varajaste hominiidide (gratsiilsete australopiteekuste ja habiliinide) skeletijäänustest võib järeldada esmaste hominisatsiooni- protsessidena kahejalgse e. püstise liikumise saamist peamiseks liikumisviisiks, eesjäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumist ja hammastu muundumist oletatavasti seoses järk-järgulise üleminekuga karmilt taimtoidult pehmemale ja energiarikkamale loomtoidule. Neid muutusi peetakse üldiselt evolutsioonilise kohastumise tagajärgedeks elule savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisele (robustsed australopiteekused spetsialiseerusid selle käsituse järgi sekundaarselt taimtoidule). Hominiidide kohastumistüübi muutumise ökoloogiliseks põhjuseks peetakse klimaatilisi muutusi Aafrika kliimas: ajavahemikus 8...5 mln. a. tagasi toimus seal kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade ulatuslik taandumine ja maastiku savannistumine
Australopiteekuste ja neile järgnenud Homo habilise ja Homo erectuse luude võrdlemine näitab, et peamised 16 anatoomilistest muundumistest hominisatsiooni teel olid esmalt püstise liikumise muutumine peamiseks liikumisviisiks, esijäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumine ja hammastiku muutumine seoses üleminekuga pehmemale ja energiarikkamale loomtoidule. Hiljem järgnes ajukolju mahu kiire suurenemine ja näokolju taandareng. Hominiidide kohastumistüübi muutumise ökoloogiliseks põhjuseks peetakse muutusi Aafrika kliimas: ajavahemikus 85 milj a tagasi toimus seal kliima soojenemine ja kuivamine ning sellega seoses metsade taandumine ja savannide tekkimine. Inimesed kohanesid eluga savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisega. Järgmisena hakati üha rohkem töötlema looduslikke esemeid tööriistadeks ja relvadeks.
annaabi.ee 
