zoroatristlik ning sellele tuleks läheneda ettevaatusega, kuna Mithrase kultuse juured ulatuvad tõenäoliselt vanemasse kultuslikku praktikasse. Hinnells kirjeldab yasna tekstides mainitavat Haoma rituaali, mille käigus toodi ohvreid tulele ja veele, et saada õnnistust meheliku jõu näol.17 Kindlasti ohverdati haoma taime mahla ja osi, kuid tänapäevani säilinud komme lisada ohvrile valge veise karvu, viitab loomohvri võimalikkusele. Kuigi zoroatrsim keelab loomade piinamise, olid loomohvrid ilmselt sagedased, sest kodulooma rituaalset tapmist peeti tema hinge puhastava ja vabastava eesmärgiga rituaaliks. Veisel, lehmal või pullil oli zoroatrismis oluline tähendus, sellest annab aimu fakt, et kõiki loomohvreid tähistati sõnaga gaaspenta, mis tulenes veist või lehma tähistavast sõnast gaos või gav.18 Ilmselt on siin oma mõjud ka india usunditel, milles teatavasti veised on eriliselt pühad loomad.
Silm näeb, sest temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist. Meeleorganeil on erineva suurusega poorid, millest ainult samasuguse kujuga ja sama suured välisesemeilt eraldunud osakesed tungivad sisse ja tekitavad aistinguid. Inimese mõtlemine sõltub tema vere koostisest. Eetika: metempsühhoos; end süüga koormanu peab 3 * 10000 aastat pidevalt ümber kehastudes ringi ekslema. Kuna ka loomad on elava hinge kandjad, keelatakse nii lihatoit kui loomohvrid. Lähedane orfikute ja pütagoorlaste õpetusele. Anaxagoras Klazomenaist (~500-428). Tuli Väike-Aasiast, aristokraatlikku päritolu. Pühendus juba noorelt teadustele, harrastas matemaatikat ja astronoomiat. Ateenasse ümber asudes toob esimesena sinna V-Aasia filos. traditsioone. Oli Periklese jt. prominentide sõber ja see võimaldas tal takistamatult teaduse alal tegutseda. Hiljem sattus Anaxagoras ebasoosingusse, süüdistati jumalasalgamises ja oli sunnitud elulõpu veetma pagenduses.
annaabi.ee 
