(…) Kultuuriajaloolane võib muidugi piirduda konkreetsete küsimuste esitamisega teatud kultuurinähtuste kohta, ent „vastused neile küsimustele ei anna tulemuseks veel kultuuriajalugu, vähemalt mitte sõna sügavamas tähenduses“ ◦ “Kultuuriajalugu erineb riigi- ja majandusajaloost selles mõttes, et ta on oma nime väärt ainult siis, kui jääb suunatuks millelegi sügavamale ja üldisemale. (...) Alles siis kui kindlaks teha eluvorme, loomisvorme ja mõttevorme tervikuna, saab juttu olla kultuuriajaloost.“ ◦ viis teesi: ▪ Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). ▪ Mõiste “areng” on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori ohtlikkusest ajaloos, ajaloos pole “bioloogilist” kasvamist jms).
) määratlemine jääb alati lõpmata vaevaliseks. (...) Kultuuriajaloolane võib muidugi piirduda konkreetsete küsimuste esitamisega teatud kultuurinähtuste kohta, ent ,,vastused neileküsimustele ei anna tulemuseks veel kultuuriajalugu, vähemalt mitte sõna sügavamas tähenduses". "Kultuuriajalugu erineb riigi- ja majandusajaloost selles mõttes, et ta on oma nime väärt ainult siis, kui jääb suunatuks millelegi sügavamale ja üldisemale. (...) Alles siis kui kindlaks teha eluvorme, loomisvorme ja mõttevorme tervikuna, saab juttu olla kultuuriajaloost." Kultuuriajaloo viis teesi 1) Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). 2) Mõiste "areng" on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori ohtlikkusest ajaloos, ajaloos pole "bioloogilist" kasvamist jms). 3) Ilukirjanduslik ajalookirjutus on ajaloo-teadusele ohtlik (ajalooliste
annaabi.ee 
