on modelleeritud värviga. Kindlasti on see üks eesti kunsti ajaloo paremaid portreid. Kujunes välja suur kolmik: Triik, Mägi ja Raud. 1919. aastal toimus III eesti kunsti ülevaatenäitus. Triik esitas Eesti seltskonnategelaste täisfiguurilisi maale. Suur kolmik sai hävitava kriitika osaks, kergemalt pääses ainult Mägi. Eriti vihased olid noored literaadid August Alle ja August Gailit. Alle kirjutas Triigi kohta: "Taotledes ekspressionistlist loomismeetodit püüab Triik tihtipeale seda edasi anda, millesse raske uskuda: vaadeldes kõiki neid meie kodanlise seltskonna tigeda ja väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv"
P. Baush oma "Blubeard"´is toob lavale õhtukleitides naistantsijad, kes tantsivad ja liiguvad kuivanud puulehti täis lavapõrandal. Side õhtukleitide aristokraatlikkuse ja pidulikkuse ning kuivanud naturaalsete puulehtede vahel on segadusttekitav. Iseenesest ei loo see veel mingeid kindlaid ja paikapidavaid tähendusi, vaataja peab need ise looma tööd ja selle arengut jälgides. 6. CO-EXISTING (kooseksisteerivad). M. Cunninghami loomismeetodit võiks iseloomustada kui kooseksisteerivate elementide esitamist. Kõik meediumid (liikumine, esitaja, muusika, ruum) on töös esindatud, kuid ei integreeru tervikuks teineteist otseselt täiendaval moel. Samuti ei ole neid kasutatud ka kontrasti looval põhimõttel. Sel moel peegeldab Cunningham elu, kus mitmed isiksused, sündmused, situatsioonid võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt. KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB
annaabi.ee 
