Valgu artiklile toetudes] Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna(d), millest kujunevad maa, taevakeha ja muud eluks vajalikud asjad Loomislugu muna kaudu on olemas igas maailmajaos ja uskujaid üle maailma, piirkonniti erinevad detailid ja sündmuseid, kuid muna on keskne teema. Soome-ugri aladel on müüt kõige kauem levinud ja Euroopas on tegemist omapärase loomislooga. Ilmselt pärineb müüt väljasurnud paleoeuroopa rahvalt, kes kunagi elasid meie aladel. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Varaseimad fragmendid 21. sajandist eKr; XII tahvli versioon säilinud 7. sajandist akkadi keeles · Üleskirjutaja/koondaja arvatavasti Sîn-lqiunnini 13.-11. saj. eKr · Eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) 14
versioon, mille taga on ilmselgelt olnud Osirise kummardajad. Selle algul ütleb Hepra/Hepri/Hepera, et ta on õigupoolest Osiris ning ürgaine looja. Antud juhul on Osirise kultuse pooldajad loomislegendi lihtsalt üle võtnud ja oma maitse järgi ümber teinud. Selles versioonis väidab Osiris, et alguses oli ainult tema. Tema tõi Nuni tardunud sügavusest esile jumaliku hinge, mis tähendab, et ta hingestas ürgsügaviku. Seejarel kattub müüt sõna-sõnalt Hepra/Atumi loomislooga. Heliopolise kosmogoonia järgi on Osiris vaid maailma looja (Atumi) lapselapsepoeg, teda lülitati Heliopolise üheksaainsusesse Vana Riigi lõpul, aga juba kolmanda aastatuhande aluseks tugevdas Osiris Egiptuses oma mõju (algul Memfises, kus temas jätkub seni sealmail kummardatud Sokar/Seker (surmajumal), hiljem Abydoses, kus ta asub seni "läänepoolsetest esimesena" austatud ja allilma valitsenud surnutejumala kohale. Sellepärast on vaja temast jutustada juba praegu